Ma ei uskunud, et see saab nii raske olema. Otsustasin, et unustan kõik need halvad mälestused ning proovin alustada uuesti, nö puhtalt lehelt. Paraku polnud mu vanad tuttavad kohad mu vastu sama sõbralike mõtetega. Mälestused on võimsad. Kui vaja, kaaluvad nad ükskõik kui tugeva soovi üles. Kui tahavad, elavad edasi olenemata sellest kas neid soovitakse või mitte. Jälle lahkusin ma sealt just kui pettudes iseendas. Aga ma ei anna alla. Ükskord armastan ma taas selle kollase maja kriuksuvat treppi ning roosade seintega magamistuba. Ma ei anna alla.