On hetki, mil ma vaatan inimesi ja ma ei näe mitte midagi väärt imetlust. On hetki, mil nad suudavad mulle pisaraid ja kõhedust tekitada. Kuid on ka neid imelisi momente, mil võin rahulolevalt naeratada ning mõelda, et inimloom on siiski üks kummaliselt ilus olend.